Uus raamat, mida ma loen. Raamat tundub päris põnev. Tagakaanelt võib lugeda:
"Poeriiulid on täis raamatuid, mis õpetavad, kuidas olla edukas, kuidas planeerida aega, kuidas teenida esimene miljon, kuidas saavutada rohkem... Kas pole kurnav? See raamat aga õpetab otse vastupidist - õilsat logelemist.
Osta endale hommikumantel ja ehita aiakuur. Harjuta end aknast välja vahtima ja väraval kõõluma. Aevasta ja haiguta täie mõnuga ning tukasta seal, kus tukk peale tuleb. Viska mete ääres lutsu ning võrdle füüsilise liikumise rõõmu ja suhtlemist loodusega arvutimängude üksluise, tüütuse ja kalli hinnaga.
Tunne mõnu sellest, et sa ükskord ometi mitte midagi ei tee."
Kõlab lootusandvalt, eks?
Peale sissejuhatust vaatab mulle vastu pealkiri: Rõõmud... Keeran veel lehta ja vaatab vastu Vannis käimine. Mulle juba meeldib see raamat.
"Vannis käimine
Tänapäeva energiakapslite ja trimmivate-turgutavate geelidega täidetud trendimaailmas tasub meenutada üht lihtsat, vähenõudlikku mõnu. See on lõõgastav vann.
Parim aeg vanniskäiguks on kella üheteistkümne paiku hommikul, kui kõik teised rügavad tööd teha ja sa oled juba tülgastuseni telefonikõnesid pidanud.
Puista vannivette roosi õielehti ja vürtse, nagu oli kombeks keskajal. Soovi korral kutsu oma kallim seltsiks. Vedele vannis lootusetult kaua, säti veesooja varbaga - sa e iviitsi ju ometi ennast istuli ajada, et käega kraani keerata. Ligune seal sedaviisi ja vahi lakke, kuni tekastus hakkab peale tulema. Just nimelt hakkab, aga päriselt veel siiski ei tule. Oled üleni sooja auru sees, täiesti lõõgastunud ja töömured taanduvad tühisute riiki... TH"
Mõnus... võibolla kunagi kirjutan veel parimaid palu siit välja.
Seniks aga olege tublid, osalege meie kokurissil ja minge vanni!
Teie,
Diana
