ma mõtlesin, et kuna meie blogi on musi-teemaline siis peaks rääkima rohkem musidest ja suudlustest. Niisiis, ma paningi otsinugsse suudlemine, et järgi uurida, mis selle tegevuse alla mõistekase, selle ajalugu ja kõik muud sellist.
Esimene leht mis tuli oli maaja.ee foorum. Poiss või mees kurtis oma muret, et ei oska suudelda. Kas tõesti on suudlemiseks vaja otsida varem materjali? Või mis teie, lugejad, arvate? Mina oma esimest suudlust väga hästi ei mäletagi. Ma olin suhteliselt noor. Aga see pole asi, millest ma väga rääkida tahaksin. Ma loodan et mõistate :)
Minu imestuseks on nii palju muretsemist oma esimese suudluse pärast. Suudlemise kohta on isegi videosid jms. Rääkige mulle oma Esimestest Suudlustes. Ootan suurima huviga. Meili aadress on endiselt tintsike@gmail.com. Palun juba ette vabandust, et see toimub samal ajal kui otsime seksikamat meest.
Kuna ma sain sellise šoki, et niipalju muretsetakse esimese suudluse pärast, siis jätsin oma uurimise katki ja läksin vikipeediasse. Sealt sain teada, et sõna kiss tuleb vanast inglise keelest. Midagi väga põnevat ma sealt teada ei saanud. Ootused jäid rahuldamata. Niisiis kuna mul midagi põnevat tsiteerida pole siis räägin enda kogemustest.
Ma olin 15 kui mõistsin, et hea suudlus ei ole ainult hea tehnika, kui nii võib seda lahti mõtestada. Ma ütlen nii, vaatame mis mu jutust nii välja tuleb. Ma olin selleks ajaks enda arvates piisavalt erinevaid poisse kui ka tüdrukuid suudelnud. Kuni selle hetkeni mil ma seda mõistsin pidasin ma parimateks just neid hea tehnikaga suudlejaid. Ma arvasin, et ma olen elus 2 poisilt väga häid suudlusi saanud. Kuni ühel hetkel ma armusin... Suudlus, mis pani mind seda arvamust muutma toimus vanalinnas. See oli see nn. lahkumise suudlus. Ma teadsin, et sellel poisil on väga hea tehnika. Kuid see suudlus oli eriline. Me vaatasime üksteisele otsa. Ta kummardus allapoole, mina tõusin natuke kikivarvukile. Tema huuled puutusid minu omadega kokku. Ma sulgesin silmad. Lihtsalt nautisin seda hetke ja seda tähelepanu mis kõrvaltvaatajad pakkusid. See oli väga eriline. Koduteel mõistsin, et hea suudlus on hea tehnikaga ja kalli inimese koosmõju. Selleks, et sellist erilist suudlust saada peab olema ka õige hetk. Nagu te just lugesite oli meil eriline hetk. Eks ma olen sellele poisile tänulik, et ta õpetas mind suudlust teise nurga alt vaatma. Kuigi ta ise ei tea seda, mis ta minule õpetas. Ma olen sellest kogemusest vähesetele rääkinud. Ja ka selle poisiga ma enam koos ei ole. Kuid tuttavateks võin ikka teda lugeda. Saame ikka vahetevahel kokku.
Teine selline väga eriline suudlus oli talve, kui ma juba 16 olin. Käisime jalutamas. Paks lumi oli maas. Ta vahepeal lükkas mind lumme pikali ja suudles. Kuid need olid lihtsalt tavalised head suudlused, kuid see eriline oli teistsugune. Seisime lumes ühel künkal. Muusika mängis mu telefonist. Me vaatasime pikalt üksteisele vaikides otsa. Ja kuna mul on nõrkus pikade poiste vastu, siis pidi tema natuke kummardama ja mina kikivarvukile tõusma. Ja see suudlus kestis igavesti. Või noh tunne oli, et kestis. Ja kõik te teate ju neid liblikaid kõhus? Ja kõik te teate seda laulu Everytime We Touch? Seal on sõnad: and everytime we kiss I swear I can fly. Ja vot just selline tunne oli ka minul selle suudluse ajal. See oli midagi väga erilist. See on siiani mu elu parim suudlus. See poiss on siiani mu kõrval, nii heas kui halvas. Toetab mind ja aitab mind. Ta on tark, ta oskab mind igas asjas aidata. Tänu temale olen ma palju juurde saanud. Loodan, et saan ka edasipidi.
Ma ei hakka siia mingit armastuskirja nüüd kirjutama. Kuid oma jutu moraali toon välja. Suudlus on hea hea tehnikaga, kuid imeline kalli inimese, õige momendi ja hea tehnika koosmõjul. Leidke see õige ja kogege sama, mida mina olen oma elus 2 korda elus kogenud.
Head suudlemist!
