Jah, ma tean, et keegi meist ei ole siia enam väga ammu kirjutanud. Võib-olla on võimalik see blogi jällegi taaselustada, võib-olla aga mitte. Aga proovida tasub siiski, seega poetan siia blogisse väikese mõtteterakese.
Nimelt eile käisin ühel sünnipäeval, kus oli palju erinevat rahvast. Neid võiks tegelikult liigitada järgmiselt: suhtes olevad ja vallalised inimesed. Need neiud, kes vallalised olid, olid kõigist teistest eristatavad: lühikesed püksid/seelik ja VÄGA avar pluus, mis alatasa kippus alla kukkuma. Probleem oli selles, et need väljapaistvad naisukesed lõid külge meestele, kes on suhtes ning kelle väljavalitud olid sel samal peol. Üpriski kummaline on vaadata, kui mingi paljaste rindadega naine puistab hõivatud mehele oma südant ja räägib kui kurb on ikka üksik ja vallaline olla.. no reaalselt - WTF?! Kas see on tõesti normaalne, et tänapäeval landivad vallalised tšikid oma sõbrannade mehi ja litsuvad end neile külge nagu mingi näts... Kas just sellistel hetkedel peaksid suhtes olevad tütarlapsed hakkama muretsema kui nende mees läheb õhtuti sõpradega välja või niisama tuttavale külla? No tõesti, kas sellist Eestit me siis tahtsimegi... ?
