teisipäev, 23. september 2008

väike kirjanduslõik

...
""Kas meile on tähtis, mis on õige ja mis vale?" Oluline on see, et meil on hea, et oleme näinud kuni põhjani," hammustasin huulde teades, et täiskasvanud mees ei pea kuulama nii häbitut tüdrukut.
Kuid ta pööras end, viskas sigareti ära ja ütles: "Vaat sellepärast ma pea kaotasingi: sa oled täiskasvanud, inteligentne ning sinu sees on piiritu kirg."
...
"Ning ma lõpetasin ja mu silmad täitusid pisaratega. Jätsin ta voodile, vapustatuna, omadega läbi. Panin riidesse ja esikus tervitas mind uksehoidja. Ma ei tervitanud vastu ega vaadanud talle otsa, lihtsalt lahkusin ja kõik."
...
"Ma tean päevik, et olen endale halba teinud, ma pole austanud ennast, oma isikut, keda ma väidan end nii väga armastavat. Ma pole nii kindel et armastan enda nagu varem. Kes ennast armastab, ei lase ühelgi mehel oma kehaga vägivallatseda, ilma kindla eesmärgi ja isegi soovita seda teha."
...
""Sa ajad mind tõesti hulluks." Lähendasin oma näo tema omale, hoides väga lühikest ja seetõttu ohtlikku vahemaad. "Jah," ütlesin talle otse silma vaadates, "just seda ma kavatsengi teha."
...

Kommentaare ei ole: