laupäev, 11. aprill 2009

Mõtteainet...

Inimesed mõistavad sõna "armastus" väga erinevat moodi. Inimeste jaoks on armastus see, kui oled leidnud endale kallima, kellega jagada oma elu. Teistmoodi armastus on sõprade vastu. Minu armastus sõprade vastu kuulub kõige rohkem meie teistele musitajatele - Dianale ja Gerdale. Sõprade vastu võib tunda nii suurt sidet, millest ei saa isegi alati aru. Paljud sõbrad on poisid, ma armastan oma kõiki sõpru... aga see ei ole see armastus, mis seob ühtekuuluvustunnet perena. Nüüd olen jõudnud sõnadeni, millest tahangi meie lugejatele kirjutada. Need sõnad on "armastus " ja "pere". Need tegelikult ei olegi vaid sõnad, need on midagi enamat. Nendes sõnades väljendub sügav tunne, mida me vihahoos ei aktsepteeri.
Mis on pere? Kas "pere" ehk "perekond" on see, kui elad koos oma ema, isa ja õdede-vendadega? Või võib pere olla ka see, kui elad oma sõpradega koos? Võibolla ei peagi elama kellegagi koos, et tunda, et olete pere? Või on "pere" tähendus hoopiski see, kui elad koos oma kallimaga?
Nendele küsimustele ei ole mina õige inimene vastama. Aktsepteerin täiesti seda kui tuntud WAF peab end pereks. Seda nad ju tegelikult ka ongi-üks suur pere. Kuhu ma sellega jõuda tahan? Tahan kirjeldada Teile oma tänast päeva.. Päeva, mille veetsin koos perega. Perega, kuhu kuuluvad minu kallis ema, armastav isa, džentelmenist ja stiilikas vend.
Ärgates oli hinges mõnus kevadine tunne, võiks öelda, et isegi juba suve tunne! Päike paistis, linnud laulsid. Kaur-Gabriel (vend) magas minu kõrval. Ärkasin, läksin alla. Vanaema oli teinud teed-rohelist ja ilma suhkruta, nagu mulle meeldib. Istusin ja mõtlesin mõtteid... Mõne aja pärast tulid ka teised alla ja hakkasime hommikusööki sööma. Peale seda läksime õue ning hakkasime kõik koos aeda koristama. Isa võttis ühe puu veel maha ning mina ladusin puuklotse riita. Nii hea oli sellel soojal päeval midagi koos teha oma kodu heaks. Pärast läksime tuppa ning mängisime kõik koos monopoli-see oli uskumatult lahe! Lõpus oli isa peaaegu et pankrotis, ning me otsustasime mängu lõpetada. See tunne, et me tegime üle pika aja midagi koos, oli nii hea! Õhtul küpsetasin muffineid ning meile tuli külla üks tore onu:). Peale tema lahkumist sõime muffineid ning vaatasime telesaateid. Naersime päris palju ning rääkisime minu tulevikust. Vanemad pole vist kunagi nii palju huvi üles näidanud minu hariduse vastu kui täna. Hea oli kuulda, et nad toetavad mu otsust, ükskõik kuidas ma ka ei otsustaks.
Homme läheme Kauriga Uuesalu elamurajooni sporti tegema. Tema võtab jalgratta kaasa ning mina rulluisud.
Enam segasemalt ei oska hetkel kirjutada seda, mida ma tegelikult Teile tahaksin anda mõtlemisaineks... Võiksite võtta aega olla oma perega, ükskõik kes siis Teie jaoks on pere. Tundke end hästi.
Ärge unustage ka meie konkurssi "Musitajate Kuumim Mees Kevadel", mis on praegu täies hoos. Kirju on juba päris palju tulnud, üritan ka võimalikult ruttu Teile tutvustada meie kuumi kandidaate! Saatke endiselt oma hotte kandidaate meilile helina.rajasalu@gmail.com .

Nautige kevadet ja armastust!

2 kommentaari:

Gerda aka ♥ ǝʞısıd ütles ...

Mulle tõsiselt meeldib kui sa haige oled. Sa teed need asjad ära mida meise ei jõua ja mida sina kooli ajalei jõua.

Kallis. :) (L)

Helina ütles ...

hahahahaha:D
Diana ütles eelmise postituse kommentaariks suht samamoodi.. tähendab, mõte oli täpselt sama xD
:*